kristi@viimsijooga.ee
(+372) 53 422 544
Vastavalt tunniplaanile
kristi@viimsijooga.ee
(+372) 53 422 544
Vastavalt tunniplaanile

Jooga annab sportlasele eelise

Jooga annab sportlasele eelise

Jooga füüsiliste harjutuste kasulikud mõjud on teaduslikult tõestatud ja seetõttu on ka paljud elukutselised sportlased lülitanud regulaarse joogapraktika oma treeningkavasse eesmärgiga saavutada eelis konkurentide ees.

Regulaarne joogapraktika kuulub mitmete spordilalade tippsportlaste ja meeskondade treeningkavadesse. Joogat teevad NBA korvpallurid (LeBron James, Kevin Durant jpt), jalgrattur Chris Froome (mitmekorde Tour de France velotuuri võitja), Saksamaa jalgpalli rahvuskoondise jalgpallurid, Austraalia ujumiskoondise ujujad, Keenia jooksjad – selliseid näited võib tuua paljude erinevate spordialade sportlaste ja meeskondade kohta üle maailma.

Jooga täiendava praktikana-treeninguna nii harrastus- kui ka profisportlastele on kasulik mitmest aspektist, kuna jooga arendab ja tervendab inimest nii vaimselt kui füüsiliselt.

Alljärgnevalt on välja toodud kaheksa aspekti paljudest, mida kasulikku saab jooga sportlastele pakkuda.

1. Jooga kasvatab füüsilist jõudu
Klassikaliste joogaharjutuste regulaarne sooritamine aitab kasvatada füüsilist jõudu ja lihasmassi. Paljudel spordialadel tehakse korduvaid, ühekülgseid liigutusi, mille tulemusena tugevnevad ühed lihasgrupid, aga teised lihasgrupid jäävad vajaliku koormuseta. Sellises olukorras hakkavad tugevnenud lihased kompenseerima vähearenenud lihaste funktsioone, mis sisuliselt on jõu ja energia ebaratsionaalne kasutamine, rääkimata valusatest lihaspingetest ja suurenenud vigastuste ohust. Klassikalised joogaharjutused hõlmavad kogu keha ja arendavad ühtlaselt kõiki lihasgruppe, ka sisemisi ja kõige väiksemaid lihaseid. Ühtlaselt arenenud lihaskond võimaldab igas liigutuses ja asendis kasutada optimaalselt kogu lihaskonna potentsiaalset jõudu. Lihaste seisundit mõjutab positiivselt ka joogaharjutuste sooritamisel kasutatav spetsiaalne hingamistehnika, mis parandab hapniku kättesaadavust ja toetab sügavamalt väljahingamist.

2. Jooga parandab vastupidavust
Jooga aitab parandada nii füüsilist kui ka vaimset vastupidavust. Regulaarne joogapraktika soodustab meele lülitumist meditatiivsesse seisundisse ning aja jooksul hakkab meeleseisund kergemini meditatiivseks muutuma ka muudes tegevustes nagu joostes, ujudes, rattaga sõites või suusatades. Võistlustel distantsi lõpus, kui füüsiline jõud on lõppemas, on suureks abiks finišini vastupidamiseks meditatiivne meeleseisund, mis aitab pikemalt ühtlases ja optimaalses tempos lõpuni vastu pidada, ignoreerida negatiivseid mõtted ning keskenduda ainult finišisse jõudmisele.
Jooga suurendab ka kopsumahtu kuna joogaharjutusi sooritatakse spetsiaalse hingamistehnikaga, kus pikendatakse ning aeglustatakse hingetõmbeid. Suurem kopsumaht teatavasti parandab hapniku kättesaadavust ja üldist sooritusvõimet. Sügav ja aeglane hingamine harjutusi sooritades parandab ka vereringet ning tugevdab südame-veresoonkonda.

3. Jooga arendab paindlikkust
Sportlased küll venitavad ennast enne ja pärast treeningut, kuid võrreldes joogaharjutustega on see pinnapealne. Klassikalised joogaharjutused mõjuvad sügavamale, kui lihtsalt venitades ja hõlmavad kogu keha arendades liigeste ja lihaste paindlikkust ning suurendades liigutuste sooritamise ulatust. Paindlikkus on füüsilise vormi üks olulisi aspekte, kuna see mõjutab liigutuste efektiivsust. Keha paindlikkus mõjutab positiivselt ka meelolu ja närvisüsteemi ning vähendab vigastuste ohtu.

4. Jooga arendab tasakaalu
Miks on see oluline? Sportlase võime säilitada keha tasakaalu ja kontrollida asendit ei ole vajalik ainult võimlemissportlastele, vaid ka paljude muude spordialade sportlastele. Tasakaaluharjutused arendavad mitmeid keerukaid lihassüsteemi ja närvisüsteemi funktsioone. Parem tasakaal ja koordinatsioon tähendavad täpsemat kontrolli oma keha liigutuste üle, mis omakorda võimaldab parandada tehnikat ja on igale sportlasele seetõttu väga oluline.

5. Jooga arendab kehatunnetust
“Tõmba naba sisse!”, “Tunne, kuidas kopsud on avarduvad!”, “Rulli oma selg lülihaaval matile!” ja muid sellised juhiseid kuuleme igas joogatunnis. Selline pidev tähelepanu suunamine igale väiksemalegi aistingule aitab kaasa neuroloogiliste ühenduste tekkimisele meie aju ja lihaste vahel. Nii areneb võime olla teadlik kogu oma kehast sõrmeotstest kuni varvasteni ning olla kohal igas keharakus. See on kasulik selleks, et treeningu või võistuste ajal suudaks sportlane täpsemalt juhtida ning optimeerida oma liigutusi, kehaasendit ja tehnikat nii, et tulemuseks oleks maksimaalne sooritus. Hea kehatunnetus on oluline ka vigastuste ennetamisel.

6. Jooga arendab vaimset tugevust
Joogapoosides püsimine mitte ainult ei tugevda lihaseid vaid kasvatab ka eneseusku. Pikemat aega ühes poosis püsides võid avastada, et oled tegelikult tugevam, kui arvasid. Poosides püsimine ning tähelepanu hoidmine sisse- ja väljahingamistel vaigistab meelt ja õpetab keskenduma käesolevale hetkele ning sooritusele. Aja jooksul meelevaigistamise oskus juurdub ja sportlasel on ka võistlustel lihtsam keskenduda ainult oma sooritusele käesolevas hetkes, hoides meele puhtana kahjulikest mõttemustritest, mis võivad õõnestada eneseusku ja takistavad kasutamast kogu potentsiaali.

7. Jooga aitab kiiremini taastuda
Pingelistest võistlustest ja rasketest treeningutest taastumiseks tehakse reeglina taastav treening samal või järgmisel päeval. Taastavaks treeninguks sobib ideaalselt ka jooga. Jooga, kui taastav treening võib parandada lihaskiude isegi kiiremini, kui muud treeningud. Füüsilised joogaharjutused koos teadliku hingamisega toetavad efektiivselt keha loomulikku võimet ennast ise tervendada, kuna rahulik ja sügav hingamine kogu joogapraktika ajal soodustab parasümpaatilise närvisüsteemi aktiviseerumist, mis reguleerib organismi talitust ja taastumist. Sügav ja rahulik hingamine lõdvestab ka lihaseid, toetab lihaste venimist ja pikenemist ning puhastab keha jääkainetest.

8. Jooga aitab ennetada vigastusi
Kõik ülalpool ära toodud jooga kasulikud aspektid sportlaste sooritustele aitavad ennetada ka vigastusi. Enamus vigastusi sportlastel on seotud pinges lihastega, paindlikkuse puudumisega, nõrkade tüvilihastega ja vale kehaasendiga. Tugev ja painduv, pingetest vaba füüsis on vähem aldis ka vigastustele.

Millisesse joogatundi minna?
Jooga on väga lai mõiste ja valiku tegemine erinevate jooga “stiilide” ja õpetajate vahel võib olla esialgu keeruline. Harrastatakse väga erineva rõhuasetusega joogat. Sportlastele sobivas joogatunnis on rõhk füüsilistel joogaharjutustel, mida tehakse rahulikus tempos koos spetsiaalse hingamistehnikaga. Hästi tasakaalustatud joogatunnis peaks kavas olema kogu keha hõlmavad harjutused, mis liigutavad selgroogu igas suunas – ette, taha, külgedele ning vintvenitusse. Lisaks tasakaaluharjutused, puusade avamised ja ümberpööratud asendid.
Kuna tänapäeval on kasutusel mitmesuguseid jooga “stiilide” nimetusi, kuid oma sisult väga palju need “stiilid” teineteisest ei erine, siis tasub uurida lähemalt, millistest harjutustest mõni huvipakkuv tund koosneb ja millises tempos seal harjutusi tehakse.
Tasub ka teada, et laialt on levinud mitmed jooga-laadsed treeningud, mis on oma sisult lihtsalt võimlemistunnid eesmärgiga kalorite põletamisele, kuid kõige olulisemale – hingamise juhtimisele, keskendumisele ning harjutuste detailsele juhendamisele seal rõhku ei panda.
Väga olulised on ka õpetaja oskused ja teadmised kuidas kõiki harjutusi õigesti ning turvaliselt sooritada. Ekslikult arvatakse, et iga harjutuse sooritamise juures on kõige tähtsam teha seda visuaalselt perfektselt. Kõikide inimeste luustik ja liigesed on erinevad. Isegi ühe inimese kehapooled võivad olla väga erinevad. Jõuga ennast poosi surudes on vigastuse oht suur. Seetõttu peab iga joogaõpetaja teadma iga harjutuse-poosi erinevaid variante, et sobitada poosi erinevatele inimestele nii, et see oleks turvaline ja harjutuse “mõte” ning mõju säiliksid.