kristi@viimsijooga.ee
(+372) 53 422 544
Vastavalt tunniplaanile
kristi@viimsijooga.ee
(+372) 53 422 544
Vastavalt tunniplaanile

Jooga lisab elule päevi ja päevadesse elu

Jooga lisab elule päevi ja päevadesse elu

Mis on jooga
Joogat peetakse tihti ekslikult religiooniks või arvatakse, et jooga on keeruliste, sõlmes jäsemetega pooside sooritamine ja sellega tegelemine eeldab paindlikku keha. Tegelikult pole joogas midagi müstilist ega üleloomulikku ja joogaga tegelemine ei nõua erilisi füüsilisi ega muid eeldusi.

Joogast ja jooga ajaloost võib kirjutada-rääkida pikalt ja keeruliselt, kuid lühidalt öeldes on jooga erinevate praktikate süsteem, mis arendab ja tervendab inimest nii vaimselt kui füüsiliselt. Selle suurepärase süsteemi aluseks on iidsete joogide seisukoht, et kõik mida me vajame oma tervise ja õnne jaoks, on meil juba sünnist saati olemas. On vaja vaid ära tunda ja kõrvaldada takistused, mis tõkestavad meie keha ja meele loomulikku funktsioneerimist ning õnneliku ja tervena elamist.

Nende takistuste äratundmiseks ja kõrvaldamiseks on joogaõpetuses olemas juhised, mida nimetatakse jooga kaheksaastmeliseks teeks või kaheksaks jooga haruks.

Üheks haruks või astmeks kaheksast on füüsilised harjutused ehk asanad. Teame kõik ütlust “Terves kehas terve vaim”. See ütlus on pärit 2000 aastat tagasi elanud Rooma poeedilt Juvenaliselt, kuid sama tõde teadsid ka joogid Indias. See tähendab, et inimene on tervik ehk inimese meel, hing ja keha on omavahel seotud. Mõjutades ühte, me mõjutame paratamatult ka kahte teist. Seetõttu alustatakse jooga praktiseerimist just füüsilistest harjutustest kuna meil on lihtsam mõjutada oma füüsilist keha, kui juhtida oma meelt ja emotsioone.

Füüsilisi harjutusi tehakse koos teadliku hingamise juhtimisega. Hingamise juhtimist nimetatakse ka elujõu juhtimiseks. Jooga õpetuse kohaselt peab elujõud pääsema kehas vabalt liikuma ja tänu sellele paraneb organismi seisund.

Mis toimub füsioloogiliselt
Füüsilised joogaharjutused koos teadliku hingamisega toetavad inimese keha loomulikku võimet ennast ise tervendada. Harjutuste sooritamine ergutab keha närvi-, immuun- ja hormoonsüsteemi ning masseerib ja tugevdab organeid. Rahulik ja sügav hingamine kogu joogapraktika ajal soodustab meie parasümpaatilise närvisüsteemi aktiviseerumist, mis reguleerib meie organismi talitust ja taastumist, lõdvestab lihaseid, toetab lihaste venimist ja pikenemist ning puhastab keha mürkidest. Õige hingamine vähendab ka ärevust, suurendab enesekindlust ja hoiab vaos emotsioone.

Joogaharjutuste praktiseerimise meeldivaks kõrvalnähuks on nooruslik välimus ja olemus kõrge eani. Märkamatult arenevad ka koordinatsioon, tasakaal, painduvus ja füüsiline jõud. Esimesed positiivsed tulemused ilmnevad juba mõne nädalaga. Saavutatakse (pikemalt) püsiv hea meeleolu, suureneb vastupanuvõime haigustele, ollakse tegus, toimekas, tasakaalus ja loominguline.

Jooga kui füüsiline treening
Jooga kohta käib ütlus, et maksimaalne tulemus saavutatakse minimaalse pingutusega. See ei tähenda, et joogaharjutuste puhul füüsiliselt üldse ei pingutata. Füüsiline pingutus on täiesti olemas, kuid see on “piisav”.

Joogide arvates pakub teatud piirini füüsiline pingutus positiivset stressi, mis ehitab ja uuendab, sealhulgas kasvatab ka füüsilist jõudu. Negatiivne stress aga lõhub meid nii vaimselt kui füüsiliselt ja sellest hoidutakse.

Seda, kus on piir positiivse ja negatiivse stressi vahel, tunneme läbi hingamise. Harjutusi tehes peame saama hingata kergelt aga samas sügavalt ja aeglaselt läbi nina. Kiire, katkendlik hingamine ning “ähkimine-puhkimine” annavad märku ülepingutamisest ja negatiivsest stressist meie kehale ja meelele.

Me läheme joogapoosides oma mugavustsoonist välja ainult nii kaugele, kus me saame kergelt, sügavalt ja aeglaselt hingata.

Esimestes tundides võivad paljud harjutused olla füüsiliselt rasked, kuid järjekindlalt praktiseerides harjub keha erinevates asendites olema ja seeläbi muutubki joogapraktika aja jooksul kergeks ja voolavaks ning hingamine aina vabamaks.

Jooga praktiseerimine ei eelda teistest spordialadest loobumist. Vastupidi, jooga on suurepärane täiendav praktika sportlastele või tantsijatele, kuna lisaks enesetervendamisele parandab jooga ka keskendumisvõimet, tasakaalu, koordinatsiooni ja õpetab teadlikult lõõgastuma.

Millest alustada
Joogaga alustamiseks on vaja lihtsalt minna esimesse joogatundi. Valiku tegemine erinevate stuudiote ja õpetajate vahel ei pruugi siiski lihtne olla, sest harrastatakse ja õpetatakse väga palju erinevaid joogastiile, mis erinevad nii füüsilise intensiivsuse, vaimse sügavuse kui ka eesmärgi poolest. Laialt on levinud ka jooga-nimelised treeningud, mis sisuliselt on aeroobikalaadsed treeningud ning rõhuga kalorite põletamisele.

Omale sobiva stuudio, joogastiili ja õpetajate leidmiseks on otstarbekas katsetada erinevaid stiile ja erinevate õpetajate juhendamise metoodikat. Tuleks välja valida joogastiil, mis on kooskõlas isikliku eesmärgiga, mida joogat praktiseerides soovitakse saavutada. Õpetajaks on hea valida see, keda sisetunne usaldab.

Hea aeg alustamiseks on näiteks sügiseti, kui algab uus hooaeg ja rühmades on palju uusi alustajaid. Reeglina saab igas rühmatunnis kõiki harjutusi sooritada nii kergemalt kui raskemalt.